Maalehes ilmus
päris põnev lugu siit ilmast kahjuks küll lahkunud mehe tarkuseteradest.Aga eks
ole ,kopin ta siia ,sest mõtted on ju aegumatud.
Gunnar Aarma: Meid mõjutavad
märgid, sümbolid ja loitsud
Semiootika tegeleb märkidega, aga tähestik on ju märgid – pühad, väga tugevalt mõjuvad märgid.
Leidub inimese suhtes positiivseid märke, mis peaksid ainsana kõne alla tulema, kui tahame ennast või teisi mõjutada. Muidugi võib ka negatiivselt mõjutada ning sellekski on omad märgid, kuid neid kasutada on suurim rumalus tegija enda suhtes: see toimub ju mõtete abil, ja kõigest, mis me mõtleme, tuleb viis kuuendikku tagasi. Ainult üks kuuendik läheb sinna, kuhu me ta saadame.
Ma ei kujuta ette, et keegi tahtlikult hakkaks endale nüri noaga sõrme lõikama – terve inimene seda ei tee. Ometi mõtleb enda meelest täiesti normaalne inimene sageli teistest inimestest, inimgruppidest või loomadest halvasti. Paraku jääb viis kuuendikku sellest soovist temasse endasse.
On ka oht, et eksitakse tahtmatult. Tuleb intuitiivselt tunnetada, mis on õige, mis mitte. Mõned suudavad seda, mõned mitte. Näiteks pihlakaoksa tohib kanda pükste tagataskus: pihlakas ei solvu ja kaitseb meid. Risti pükste tagataskule õmmelda aga ei tohi.
Inimene, kes ei ole asjaga kursis, võib end terava loitsuga kahjustada nagu imik, kelle kätte satub žiletitera. Süüdi on see, kes talle tera kätte andis. Samuti on lood loitsudega. Minu käest on väga tihti uuritud loitse. Ja ikka kerkib küsimus: mis ta tahab nendega teha, kas ta oskab neid kasutada? Et paljud ei oska, on näha nimepanekust.
Inimese nimi on ka loits. Lapsele pandud tähendusega nimi mõjutab tema saatust. Nime esimene täht tuleks valida tähestiku esimese kümne tähe hulgast. M on viimane, mis veel sobib. See tähendab, et inimesel on kaitse peal. Kui nimi koosnebki tähestiku esimese poole tähtedest, tähendab see absoluutset kaitset – sama mis püramiidimudelis elamine. Kui peame nime kirjutades käe tõstma, et täppe teha, siis katkestame ühtlase vibratsiooni või kiirguse.
Hea on ennast ümbritseda positiivselt kiirgavate loitsudega. Rist kiirgab väga hästi, poolkuu (vasakult paremale, s.t noorkuu), südame kujutis samuti. Neid märke ei tohi teha põrandale, toolile, istumise alla. Kes mõtleb nende asjade üle, võib seada oma eluaseme sisse nii, et see teda elamisel aitaks.
Mõned loitsud võivad olla teravad
Loitsud on ka märgid. On olemas negatiivseid ja positiivseid loitse. On teravaid loitse, mis võivad väga rängalt mõjuda.
Näiteks üks noor eesti teadlane, teaduste kandidaat, sattus nahahaigusega haiglasse, kus teda päris kaua hoiti.
Enne viimast haiglapäeva külastas teda üks sõber ja andis talle paberi peal kirjutatud loitsu. See mees oli huvitatud loitsudest üldse, ta uuris neid probleeme ja näitas seda loitsu ühele teisele sõbrale, kes talle järele tuli ja koju viis. Sõber vaatas loitsu ja käskis ettevaatlik olla, kuna see olevat terav loits.
Kõik, kes midagi loitsudest teavad, peavad meeles pidama: terava loitsu puhul on väga oluline, et me teda ei solvaks. Nii nagu inimestki.
Teadlane võttis seda kuulda. Läks koju. Vana puumaja trepi kõrval, kus kunagi kasvasid lilled, oli mullane maa. Ta keeras loitsuga paberi mitmekordselt kokku ja kaapis parema jala kinganinaga mulla sisse väikese augu, pani kokkukeeratud loitsu ettevaatlikult auku, kaapis sama jalaga mulla peale. Kui ta sellega oleks leppinud, siis oleks kõik korras olnud. Aga ta arvas, et muld tuleks kannaga kinni trampida. Poole tunni pärast oli kand luuni mädanenud.
Kohe kutsuti kiirabi, mees viidi samasse haiglasse tagasi, arstid ei osanud midagi arvata, kus ta see pool tundi on olnud ja mis ta seal teinud. Kand oleks nagu ära põlenud – luu oli väljas. Algas väga pikk – kolm-neli kuud kestev paranemisperiood.
See on üks tüüpilisi näiteid, kuidas ei tohi toimida teravate loitsudega. On küllalt niisuguseid loitse, mida võime ükskõik kus põletada, jalaga trampida, peale istuda. Praktiliselt tegelevad loitsudega väga-väga vähesed. Õnneks. Ma natuke imestan, mispärast meil ei õpetata näiteks ülikoolis semiootika, aga eriti semantika raamides loitsuõpetust.
Loitse on tohutult palju. Brahma usundis arvatakse neid olevat poolteist miljonit. Kuid kõige mõjusam loits – ma mõtlen rahvaste loitsudest, mida olen kohanud – on moslemite loits palve ajal.
Moslemitel on üldse üksainus loits ja see ajab asja ära. See loits on “la – il – lah – il – al – lah”. Loits on avalik, kuid tema praktika on salastatud. Ainult õigesti esitatud loits toimib.
Loitsu võib kasutada lineaarsel või figuraalsel kujul, see tähendab – joonistame või kirjutame seina peale, midagi ei paista reljeefselt välja.
Teiseks on figuraalne – lõikame puusse, kohrutame metalli, voolime savist, raiume kivist välja. Mõned arvavad, et need on natuke tugevamad kui lineaarsed, aga minu arvates on lineaarsed loitsud väga võimsad, kui me ainult oskame neid alg-osakesi, millest see loits koos seisab, oma või kellegi teise tarbeks analüüsida.
Heal ja halval loitsul on raske vahet teha, niisamuti kui heal ja halval inimesel. Loits peab olema analüüsitud, ära proovitud. Loitsud on aegade algusest peale olnud teadmameeste ja -naiste pärusmaa. Teadjad mehed pakuvad välja juba järeleproovitud loitsusid.
Mõned märgid kiirgavad tugevalt
Märkide puhul ei ole eriti tähtis nende kuju õigsus. Kaheksaõielist lootost võib näiteks väga erinevalt kujutada. Tähtis on, et oleks printsiip manifesteeritud; printsiip on kaheksaleheline, mille kaudu on esindatud kaheksa silpi, iga silp kiirgab. Kui olete tabanud manifestatsiooni, kuidas ta kiirgama hakkab, siis tehke, kuidas tahate. Mina eelistan kõige enam puusse lõigatut – õilsasse puusse, näiteks tamme või õunapuusse.
Ka märkidega seoses peab inimesi mõne asja eest hoiatama: on kategooriliselt keelatud teha ristimärki endale tagumiku peale, näiteks seeliku või pükste peale või tooli istmeosale – te jääte haigeks.
Kes tahab, või proovida, aga ma ei soovita. Sama kehtib ka lootose ja noorkuu märgi kohta. Need kõik on väga tugevalt kiirgavad märgid, peale nende on veel terve hulk spetsiifilisi märke, mis siiamaani on õnneks hoitud saladuses.
Õnneks sellepärast, et inimene kipub üldiselt valesti mõtlema: ta ei mõtle tagajärgedele, ta ei mõtle ennast osaks kõiksusest, vaid ta mõtleb endast kui eemalseisjast.
Mõtlen: “Istutan puu siia, see on minu asi.” Ei ole, see on ka puu asi. Istutate puu valesse kohta, ise kannatate – kannatab muidugi ka puu, aga teie takkapihta samuti.
Hakkate ravimtaimi kasvatama oma peenra peal – üle kuuendiku te sellest taimest, tema ravitoimest ei saa; ravimtaim on siis tõhus, kui ta ise endale koosluse on valinud. See on ju sama kui – kujutage ette – teie ei saaks vabalt oma elukaaslast valida, vaid mingi ametiasutus paneks paari.
Täpselt nii aga toimime meie loomade ja taimedega. Iga loom kiirgab, iga taim kiirgab – negatiivset, positiivset, heaolu, vastuolu. Me ei arvesta neid asju, ja tagajärjeks on, et me ei leia ühtki tervet inimest.
Sünnidaatumist loeb välja nii mõndagi
Nüüd natuke numeroloogiast. Kirjutage paberile oma sünnidaatum. Näiteks mina olen sündinud 6.08.1916. Nulli võite välja visata, sest null ei ole number, ja ainult arvudega manipuleerides saate minu sünnidaatumist 6, 8, 1916. Aasta kirjutada välja tervenisti.
Numbrite seletused: number 1 – intellekt, 2 – seltskondlikkus, 3 – isiku tugevus, füüsiline tervis, ta peab ennast tähtsaks, naudib oma tähtsust eriti siis, kui numbrite jadas on see viies.
Number 4 – liikumine, käteosavus, ellurakendajad, kaupmehed, julged tegelased. Number 5 – erootiline väli, seksikus. Number 6 – loobuja, kannatlik ja eluotsija. Tihtipeale on kunstnikud number 6 omanikud ja neil võib isegi kaks või ka kolm kuut sees olla.
Number 7 – materiaalne, s.t akadeemiline teadus, 8 – tahtmine teha karjääri, juhtoinas ja misjonär. Juhtoinaks olemist on siin mõeldud oma grupi piires. Näiteks klassis kujunevad mingite sündmuste korral organiseerijate hulgas alati 8 omanikud. Number 9 – uute tõdede avastamine.
Kõik teie sünnidaatumis esinevad numbrid on võrdse tähendusega.
Kui te olete enesele hinnangu leidnud, siis liitke kõik daatumi numbrid kokku. Kui summa on paaritu, siis need inimesed tegelevad alati teistega ja maadlevad oma kirgedega. Need on siis
mehelikud.
Naiselikud, kellel on paarissumma, teistega ei tegele ja oma madalate instinktidega ka ei maadle.
Semiootika tegeleb märkidega, aga tähestik on ju märgid – pühad, väga tugevalt mõjuvad märgid.
Leidub inimese suhtes positiivseid märke, mis peaksid ainsana kõne alla tulema, kui tahame ennast või teisi mõjutada. Muidugi võib ka negatiivselt mõjutada ning sellekski on omad märgid, kuid neid kasutada on suurim rumalus tegija enda suhtes: see toimub ju mõtete abil, ja kõigest, mis me mõtleme, tuleb viis kuuendikku tagasi. Ainult üks kuuendik läheb sinna, kuhu me ta saadame.
Ma ei kujuta ette, et keegi tahtlikult hakkaks endale nüri noaga sõrme lõikama – terve inimene seda ei tee. Ometi mõtleb enda meelest täiesti normaalne inimene sageli teistest inimestest, inimgruppidest või loomadest halvasti. Paraku jääb viis kuuendikku sellest soovist temasse endasse.
On ka oht, et eksitakse tahtmatult. Tuleb intuitiivselt tunnetada, mis on õige, mis mitte. Mõned suudavad seda, mõned mitte. Näiteks pihlakaoksa tohib kanda pükste tagataskus: pihlakas ei solvu ja kaitseb meid. Risti pükste tagataskule õmmelda aga ei tohi.
Inimene, kes ei ole asjaga kursis, võib end terava loitsuga kahjustada nagu imik, kelle kätte satub žiletitera. Süüdi on see, kes talle tera kätte andis. Samuti on lood loitsudega. Minu käest on väga tihti uuritud loitse. Ja ikka kerkib küsimus: mis ta tahab nendega teha, kas ta oskab neid kasutada? Et paljud ei oska, on näha nimepanekust.
Inimese nimi on ka loits. Lapsele pandud tähendusega nimi mõjutab tema saatust. Nime esimene täht tuleks valida tähestiku esimese kümne tähe hulgast. M on viimane, mis veel sobib. See tähendab, et inimesel on kaitse peal. Kui nimi koosnebki tähestiku esimese poole tähtedest, tähendab see absoluutset kaitset – sama mis püramiidimudelis elamine. Kui peame nime kirjutades käe tõstma, et täppe teha, siis katkestame ühtlase vibratsiooni või kiirguse.
Hea on ennast ümbritseda positiivselt kiirgavate loitsudega. Rist kiirgab väga hästi, poolkuu (vasakult paremale, s.t noorkuu), südame kujutis samuti. Neid märke ei tohi teha põrandale, toolile, istumise alla. Kes mõtleb nende asjade üle, võib seada oma eluaseme sisse nii, et see teda elamisel aitaks.
Mõned loitsud võivad olla teravad
Loitsud on ka märgid. On olemas negatiivseid ja positiivseid loitse. On teravaid loitse, mis võivad väga rängalt mõjuda.
Näiteks üks noor eesti teadlane, teaduste kandidaat, sattus nahahaigusega haiglasse, kus teda päris kaua hoiti.
Enne viimast haiglapäeva külastas teda üks sõber ja andis talle paberi peal kirjutatud loitsu. See mees oli huvitatud loitsudest üldse, ta uuris neid probleeme ja näitas seda loitsu ühele teisele sõbrale, kes talle järele tuli ja koju viis. Sõber vaatas loitsu ja käskis ettevaatlik olla, kuna see olevat terav loits.
Kõik, kes midagi loitsudest teavad, peavad meeles pidama: terava loitsu puhul on väga oluline, et me teda ei solvaks. Nii nagu inimestki.
Teadlane võttis seda kuulda. Läks koju. Vana puumaja trepi kõrval, kus kunagi kasvasid lilled, oli mullane maa. Ta keeras loitsuga paberi mitmekordselt kokku ja kaapis parema jala kinganinaga mulla sisse väikese augu, pani kokkukeeratud loitsu ettevaatlikult auku, kaapis sama jalaga mulla peale. Kui ta sellega oleks leppinud, siis oleks kõik korras olnud. Aga ta arvas, et muld tuleks kannaga kinni trampida. Poole tunni pärast oli kand luuni mädanenud.
Kohe kutsuti kiirabi, mees viidi samasse haiglasse tagasi, arstid ei osanud midagi arvata, kus ta see pool tundi on olnud ja mis ta seal teinud. Kand oleks nagu ära põlenud – luu oli väljas. Algas väga pikk – kolm-neli kuud kestev paranemisperiood.
See on üks tüüpilisi näiteid, kuidas ei tohi toimida teravate loitsudega. On küllalt niisuguseid loitse, mida võime ükskõik kus põletada, jalaga trampida, peale istuda. Praktiliselt tegelevad loitsudega väga-väga vähesed. Õnneks. Ma natuke imestan, mispärast meil ei õpetata näiteks ülikoolis semiootika, aga eriti semantika raamides loitsuõpetust.
Loitse on tohutult palju. Brahma usundis arvatakse neid olevat poolteist miljonit. Kuid kõige mõjusam loits – ma mõtlen rahvaste loitsudest, mida olen kohanud – on moslemite loits palve ajal.
Moslemitel on üldse üksainus loits ja see ajab asja ära. See loits on “la – il – lah – il – al – lah”. Loits on avalik, kuid tema praktika on salastatud. Ainult õigesti esitatud loits toimib.
Loitsu võib kasutada lineaarsel või figuraalsel kujul, see tähendab – joonistame või kirjutame seina peale, midagi ei paista reljeefselt välja.
Teiseks on figuraalne – lõikame puusse, kohrutame metalli, voolime savist, raiume kivist välja. Mõned arvavad, et need on natuke tugevamad kui lineaarsed, aga minu arvates on lineaarsed loitsud väga võimsad, kui me ainult oskame neid alg-osakesi, millest see loits koos seisab, oma või kellegi teise tarbeks analüüsida.
Heal ja halval loitsul on raske vahet teha, niisamuti kui heal ja halval inimesel. Loits peab olema analüüsitud, ära proovitud. Loitsud on aegade algusest peale olnud teadmameeste ja -naiste pärusmaa. Teadjad mehed pakuvad välja juba järeleproovitud loitsusid.
Mõned märgid kiirgavad tugevalt
Märkide puhul ei ole eriti tähtis nende kuju õigsus. Kaheksaõielist lootost võib näiteks väga erinevalt kujutada. Tähtis on, et oleks printsiip manifesteeritud; printsiip on kaheksaleheline, mille kaudu on esindatud kaheksa silpi, iga silp kiirgab. Kui olete tabanud manifestatsiooni, kuidas ta kiirgama hakkab, siis tehke, kuidas tahate. Mina eelistan kõige enam puusse lõigatut – õilsasse puusse, näiteks tamme või õunapuusse.
Ka märkidega seoses peab inimesi mõne asja eest hoiatama: on kategooriliselt keelatud teha ristimärki endale tagumiku peale, näiteks seeliku või pükste peale või tooli istmeosale – te jääte haigeks.
Kes tahab, või proovida, aga ma ei soovita. Sama kehtib ka lootose ja noorkuu märgi kohta. Need kõik on väga tugevalt kiirgavad märgid, peale nende on veel terve hulk spetsiifilisi märke, mis siiamaani on õnneks hoitud saladuses.
Õnneks sellepärast, et inimene kipub üldiselt valesti mõtlema: ta ei mõtle tagajärgedele, ta ei mõtle ennast osaks kõiksusest, vaid ta mõtleb endast kui eemalseisjast.
Mõtlen: “Istutan puu siia, see on minu asi.” Ei ole, see on ka puu asi. Istutate puu valesse kohta, ise kannatate – kannatab muidugi ka puu, aga teie takkapihta samuti.
Hakkate ravimtaimi kasvatama oma peenra peal – üle kuuendiku te sellest taimest, tema ravitoimest ei saa; ravimtaim on siis tõhus, kui ta ise endale koosluse on valinud. See on ju sama kui – kujutage ette – teie ei saaks vabalt oma elukaaslast valida, vaid mingi ametiasutus paneks paari.
Täpselt nii aga toimime meie loomade ja taimedega. Iga loom kiirgab, iga taim kiirgab – negatiivset, positiivset, heaolu, vastuolu. Me ei arvesta neid asju, ja tagajärjeks on, et me ei leia ühtki tervet inimest.
Sünnidaatumist loeb välja nii mõndagi
Nüüd natuke numeroloogiast. Kirjutage paberile oma sünnidaatum. Näiteks mina olen sündinud 6.08.1916. Nulli võite välja visata, sest null ei ole number, ja ainult arvudega manipuleerides saate minu sünnidaatumist 6, 8, 1916. Aasta kirjutada välja tervenisti.
Numbrite seletused: number 1 – intellekt, 2 – seltskondlikkus, 3 – isiku tugevus, füüsiline tervis, ta peab ennast tähtsaks, naudib oma tähtsust eriti siis, kui numbrite jadas on see viies.
Number 4 – liikumine, käteosavus, ellurakendajad, kaupmehed, julged tegelased. Number 5 – erootiline väli, seksikus. Number 6 – loobuja, kannatlik ja eluotsija. Tihtipeale on kunstnikud number 6 omanikud ja neil võib isegi kaks või ka kolm kuut sees olla.
Number 7 – materiaalne, s.t akadeemiline teadus, 8 – tahtmine teha karjääri, juhtoinas ja misjonär. Juhtoinaks olemist on siin mõeldud oma grupi piires. Näiteks klassis kujunevad mingite sündmuste korral organiseerijate hulgas alati 8 omanikud. Number 9 – uute tõdede avastamine.
Kõik teie sünnidaatumis esinevad numbrid on võrdse tähendusega.
Kui te olete enesele hinnangu leidnud, siis liitke kõik daatumi numbrid kokku. Kui summa on paaritu, siis need inimesed tegelevad alati teistega ja maadlevad oma kirgedega. Need on siis
mehelikud.
Naiselikud, kellel on paarissumma, teistega ei tegele ja oma madalate instinktidega ka ei maadle.
Allikas-Maaleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar