Üks väga huvitav pärimus kusagilt aegade sügavusest!



... Väga iidsetel aegadel keerles ilmaruumis kauge keerdtäht (planeet) nimega Tagapäikesemaa.

Tagapäikesemaal kasvas suur ja võimas Püha Tamm. Inimesi polnud veel. Oli Taar oma kaheksa abilisega: Uku, Ilo, Äio, Vanejumi, Vanemuise, Ahti, Maaema ja Vanetooniga. Nemad olid jumalused ja neil olid omakorda abilised.

Suure Püha Tamme juurde tohtisid minna ainult jumalused. Taevajumalusele Ukule, kes pidi Püha Tamme valvama, tundus ühe koha peal passimine igav. Ta nägi oma truud abilist Pikkenit tegevusetult ringi lonkimas. Edasi valvas Püha Tamme Pikken.

Teistele jumalustele niisugune lugu ei meeldinud. Nad ruttasid Pikkenit kiusama. Ilo lasi Pikkeni ilumeelel Vanemuise muusika kuulamiseks avaneda, Vanejumi sosistas talle kõrva nihelemapanevaid jutte, Maaema hoidis pinna Pikkeni istumise all mõnusalt sooja.

Ahti lasi oma vetel, mis merena Püha Tamme ümbritsesid, rahulikus lainetuses loksuda ja siis oli Pikken valmis unejumalus Äio jaoks.

Taar nägi sagimist, kuid ei sekkunud – muigas ainult heatahtlikult. Pikken jäigi Püha Tamme najale tukkuma.

Seda kõike jälgis veel üks silmapaar Ahi vete sügavustest – uudishimulik Suur Kala oli ammu Püha Tamme piiranud. Nüüd oli oodatud võimalus käes ja Suur Kala ruttas seda kasutama – ta ronis veest välja Suure Tamme juurde.

... Suur oli ärgates Pikkeni ehmatus. Unise peaga lõi ta huupi Välguga. Nii Pühast Tammest kui uudishimulikust Kalast jäi ainult tuhk, millest tõusidki meie esimesed esivanemad Meeda ja Raal.

Taar muheles, sest meie rahvasugu oli sündinud. Kaua ei saanud me aga Tagapäikesemaa ilusat elu nautida, sest keerdtäht hakkas järjest külmemaks muutuma.

Raal ja Meeda pidid asuma uue kodu otsingutele. Ühel ilusal päeval saabusid nad õhusõidukitel Kuura ja Vesikuura planeedile nimega Maa. ...