Käes on jälle jõulud.Üks aastaring on täis saamas,kõik algab otsast peale.Selle aastased jõulud on tsipake sellised ebatraditsioonilised,kuna maa on must,väljas pole kübetki lumeraasu ja tugevad tuuleiilid vahetuvad vihmavalingutega.Loetud sekundid on muidugi päikest ka ,aga seda tõesti loetud sekundid.Selline jõulumasendus tuleb peale,tahaks nagu kusagile ära.
Kusagilt mälusopist meenub aga mälestus maailmalõpu liivarandadest.Õigemini mitte niivõrd mälestus kuivõrd rohkem on tegu ilmselt enne siiasündi teostatud lobotoomia veaga.Ehk siis arvutimeeste keeles on taassünnieelses mälukaotusprotseduuris jäänud ühele kastikesele linnuke tegemata.Kas see on taotluslik olnud või kellegi lohakus,polegi vist niivõrd oluline.
Ilmselt on kõigile selge,et maailmalõpu liivarannad ei asu üldse selles reaalsuses kus me oleme või arvame vähemalt olevat.Need on kusagil seal teispool või nagu ühes tuntud teleseriaalis öeldakse-seal kuhu meil kõigil on ühe otsa pilet.Kust aga seda tean,õnneks on mul õnnestunud seal viibida .Mitte kõik,kes siit ilmast lähevad koju tagasi ei saa selle au osaliseks.Enamikel tuleb vaadata oma kaasatoodud pagas üle,teha vastavad järeldused,tutvuda uute eesmärkidega ning asuda jälle teele.Vaid need kes on tõeliselt raske eluülesandega toime tulnud-nendele saab osaks au minna väljateenitud puhkusele kaunimast kaunimasse kuurordisse.
Võib-olla siit on säilinud ka maises elus see tundmatu igatsus mingi ebamaiselt hea ja mõnusa järgi,mis vahel nii paljudel erinevates situatsioonides välja lööb.
Enamikul, kes me siin oma katsumustega toime püüma tulla,on oma paarishinged .Need on need lähedasemad,kellega läbi elude tuleb  mängida palju erinevaid rolle,vahet ei ole kas armastajad,abielupaar,aga teinekord tõsisemate õppetundide korral ka elu suurim vaenlane.Ükskõik mis roll ka käsil ei ole,on tegelikult tegu liitlasega kes kunagi alt ei vea.Kes ei usu siis oma paarishinge leidmiseks tuleb sügavalt silma vaadata.Silmad on otsene hinge peegel.Seal ei suuda keegi mingit maski kanda.Oma paarishinge silmad on alati ainulaadsed,nendes on midagi sellist tuttavlikku,sügavamat kui oskad kirja panna.Ainult tema suudab panna maailma sinu ümber teistmoodi helisema.Seda isegi juhul kui peaks teil esitamisel olema rollid,kus olete surmavaenlased, vaevalt muidugi sellises situatsioonis suudate seda tähele panna.
Tegelikult tahtsin rohkem kirjutada nendest maailmalõpu liivarandadest,kuid lobisesin siin muust tühjast tähjast.Muuseas sinna kuurordisse õnnestub vahel ennast väljaspool järjekorda nihverdada,aga see on karistatav.Ja sellise teo eest minagi oma paarishingega pean siin reaalsuses pesitsema.Aga ma ei kahetse,tema idee,mina aitasin teostada ja nii me siin oma karistust kanname.Õnneks olen ma küll tema üles leidnud,õnneks jah,sest koos on hulga kergem siin olla!
Millised need maailma serval paiknevad kuurordid on,sellest mõni teine kord.
Muuseas,maailma serval tasub käia,alles seal saad aru mis on tõeline ilma piirideta armastus.Ja veel -maailmal on serv-olen seda ise näinud!