Plastik
Plastik- materjal milleta me enam enda elu ette ei kujuta. See on kõikjal; kui uurite oma ümbrust, märkate kindlasti hulganisti plastmassist asju. Aga kas olete kunagi mõelnud, et see nii praktiline materjal võib teie tervisele (rääkimata loodusele) ohtlik olla? Tuleb välja, et on.
Plastik sisaldab ainet Bisfenool A, mida kasutatakse plastiku tugevdamiseks. Nüüd on hakanud aga mõningad teadlased, kes ei ole plastiku mega-korporatsioonide poolt ära ostetud, kahtlema selle aine ohutuses. Teised aga, näiteks Ameerika Keemianõukogu esindaja Steven Hentges – kelle suu on nähtavasti kinni mätsitud – väidavad, et „teaduslikud uurimused on näidanud, et BPA (Bisfenool A) ainevahetus on kiire ja see aine väljutatakse organismist kiiresti ning see ei kuhju. Veel pidavat BPA olema üks kõige põhjalikumalt testitud kemikaalidest tänapäeva kaubanduses.“ Tuttav jutt? Kas seda sama ei väideta mitte ka aspartaami kohta?
Antud teemal on teinud Saksa režissöör Werner Boote väga haarava dokumentaalfilmi „Plastik planeet“. Jutustatakse põgusalt plastmassi ajalugu, selgitatakse kuidas toodetakse, paljastatakse plastmassi tootvate mega-korporatsioonide „sahker-mahker“ ja uuritakse kuidas kahjustab plastik loodust ning mis kõige üllatavam - inimese tervist. Kui võimalik, siis soovitan kindlasti vaadata!
Kui nüüd vaadata „kõige põhjalikumalt uuritud kemikaali“ juttu, siis ilmneb järgnev:
• Hiirtel ja rottidel läbi viidud katsed näitavad, et BPA on kahjulik isegi väikestes kogustes.
• Põhjustab sünnidefekte.
• Munandi- ja rinnavähi oht (st. on kantserogeen).
• Sperma kvaliteedi langemine.
• Mõjutab meessuguhormooni testosterooni tööd (loomadega tehtud katsed on näidanud, et testosterooni mõjutavad kemikaalid soodustavad peenise väärarenguid ja munandivähi teket ning langetavad sperma elujõulisust. Kemikaalidega saastunud keskkonna säärast mõju on täheldatud ka metsloomade puhul).
Teadaolevalt häirivad suguhormoonide tööd järgmised kemikaalid:
a) Ftalaadid (kasutatakse vinüülpõrandates, plastis, seepides ja hambapastades)
b) Bisfenool (kasutatakse lutipudelites, konservipurkides, mobiiltelefonides, arvutites)
c) Pestitsiidid (püretroidid, linuroon, vinklosoliin ja fenitrotioon).
• Kahjustab ja häirib seedetrakte.
• Vähendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet.
• Ülekaalulisus.
• Võib kahjustada loote ja lapse aju ning eesnääret.
• Täiskasvanud, kel on kõrge BPA sisaldus uriinis, ohustab kõrgem südamehaiguste ja diabeedi risk.
• Briti teadlased on antud kemikaali (BPA) seostanud südamehaiguste, diabeedi ja maksafunktsiooni häirega.
• Võib põhjustada enneaegset puberteeti. Nii USA’s kui Hiinas on juhtumeid, kus viie kuni seitsme aastastel lastel on alanud puberteet. Kõige kurioossem juhtum oli Hiinas, kus pooleteise aastasele tüdrukule kasvasid rinnad. Teadlased seostavad seda võõraste hormoonidega piimas ja BPA-ga.
Kahjuks leiame me plastikut kõikjal. Mis eriti hirmus – ümber meie söögi. Toidu säilitamine, külmutamine ja ülessoojendamine plastnõudes ei ole sugugi nii ohutu, kui esmapilgul võib paista. Kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid. Täiesti ohutud ei ole isegi need plastnõud, mille pinda ehib märgistus „lubatud kasutada mikrolaineahjus“ või „lubatud kasutada ahjus“. Eriti sünge stsenaariumi järgi võib saada BPA-d ka kodusest tolmust või kraaniveest.
Plastid, mida tuleks vältida:
1. Polüvinüülkloriid (PVC) on plast, millest tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaante tihendeid ja palju muud. PVC on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlikku ainet. PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida USA keskkonnaagentuur määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed.
2. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Samuti on EPSist tehtud alused, millele kaubanduskeskustes pakendatakse värsked puu- ja juurviljad, liha ja kala. Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Piknikunõud võiksid olla taaskasutatavad või vähemalt mõnest ohutumast plastist.
3. Polükarbonaat (PC) on plast, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plasttopse ja toidukarpe.
Mis on lahendus? Ei tea… Filmis „Plastik planeet“ tutvustatakse uut toodet – bioplastmassi (e. orgaaniline plastmass), kuid maailmas, kus tohutul hulgal inimesi nälgib, oleks veider asendada üks probleem teisega.
Plastik sisaldab ainet Bisfenool A, mida kasutatakse plastiku tugevdamiseks. Nüüd on hakanud aga mõningad teadlased, kes ei ole plastiku mega-korporatsioonide poolt ära ostetud, kahtlema selle aine ohutuses. Teised aga, näiteks Ameerika Keemianõukogu esindaja Steven Hentges – kelle suu on nähtavasti kinni mätsitud – väidavad, et „teaduslikud uurimused on näidanud, et BPA (Bisfenool A) ainevahetus on kiire ja see aine väljutatakse organismist kiiresti ning see ei kuhju. Veel pidavat BPA olema üks kõige põhjalikumalt testitud kemikaalidest tänapäeva kaubanduses.“ Tuttav jutt? Kas seda sama ei väideta mitte ka aspartaami kohta?
Antud teemal on teinud Saksa režissöör Werner Boote väga haarava dokumentaalfilmi „Plastik planeet“. Jutustatakse põgusalt plastmassi ajalugu, selgitatakse kuidas toodetakse, paljastatakse plastmassi tootvate mega-korporatsioonide „sahker-mahker“ ja uuritakse kuidas kahjustab plastik loodust ning mis kõige üllatavam - inimese tervist. Kui võimalik, siis soovitan kindlasti vaadata!
Kui nüüd vaadata „kõige põhjalikumalt uuritud kemikaali“ juttu, siis ilmneb järgnev:
• Hiirtel ja rottidel läbi viidud katsed näitavad, et BPA on kahjulik isegi väikestes kogustes.
• Põhjustab sünnidefekte.
• Munandi- ja rinnavähi oht (st. on kantserogeen).
• Sperma kvaliteedi langemine.
• Mõjutab meessuguhormooni testosterooni tööd (loomadega tehtud katsed on näidanud, et testosterooni mõjutavad kemikaalid soodustavad peenise väärarenguid ja munandivähi teket ning langetavad sperma elujõulisust. Kemikaalidega saastunud keskkonna säärast mõju on täheldatud ka metsloomade puhul).
Teadaolevalt häirivad suguhormoonide tööd järgmised kemikaalid:
a) Ftalaadid (kasutatakse vinüülpõrandates, plastis, seepides ja hambapastades)
b) Bisfenool (kasutatakse lutipudelites, konservipurkides, mobiiltelefonides, arvutites)
c) Pestitsiidid (püretroidid, linuroon, vinklosoliin ja fenitrotioon).
• Kahjustab ja häirib seedetrakte.
• Vähendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet.
• Ülekaalulisus.
• Võib kahjustada loote ja lapse aju ning eesnääret.
• Täiskasvanud, kel on kõrge BPA sisaldus uriinis, ohustab kõrgem südamehaiguste ja diabeedi risk.
• Briti teadlased on antud kemikaali (BPA) seostanud südamehaiguste, diabeedi ja maksafunktsiooni häirega.
• Võib põhjustada enneaegset puberteeti. Nii USA’s kui Hiinas on juhtumeid, kus viie kuni seitsme aastastel lastel on alanud puberteet. Kõige kurioossem juhtum oli Hiinas, kus pooleteise aastasele tüdrukule kasvasid rinnad. Teadlased seostavad seda võõraste hormoonidega piimas ja BPA-ga.
Kahjuks leiame me plastikut kõikjal. Mis eriti hirmus – ümber meie söögi. Toidu säilitamine, külmutamine ja ülessoojendamine plastnõudes ei ole sugugi nii ohutu, kui esmapilgul võib paista. Kuumutamise käigus eraldub plastist keemilisi ühendeid. Täiesti ohutud ei ole isegi need plastnõud, mille pinda ehib märgistus „lubatud kasutada mikrolaineahjus“ või „lubatud kasutada ahjus“. Eriti sünge stsenaariumi järgi võib saada BPA-d ka kodusest tolmust või kraaniveest.
Plastid, mida tuleks vältida:
1. Polüvinüülkloriid (PVC) on plast, millest tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaante tihendeid ja palju muud. PVC on plast, mis on madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlikku ainet. PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust. PVC tootmisprotsessis vabaneb dioksiine, mida USA keskkonnaagentuur määratleb ainetena, mis on suure tõenäosusega kantserogeensed.
2. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Samuti on EPSist tehtud alused, millele kaubanduskeskustes pakendatakse värsked puu- ja juurviljad, liha ja kala. Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Piknikunõud võiksid olla taaskasutatavad või vähemalt mõnest ohutumast plastist.
3. Polükarbonaat (PC) on plast, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plasttopse ja toidukarpe.
Mis on lahendus? Ei tea… Filmis „Plastik planeet“ tutvustatakse uut toodet – bioplastmassi (e. orgaaniline plastmass), kuid maailmas, kus tohutul hulgal inimesi nälgib, oleks veider asendada üks probleem teisega.
